Dáiddadállu 10 jagi dáidagat
2024:s ávvuda Dáiddadállu 10 jagi ja dál iluin ovdanbuktit áibbas ođđa dáidagiid ja buvttademiid Dáiddadállu 10 jagi ávvudeami oktavuođas. Vulobealde oainnát vuđoleappot čilgehusaid dáidagiin ja čájálmasain.
Visuealla dáiddáriiguin, musihkkáriiguin, dánsáriiguin, koreográfaiguin, čálliiguin, lávdehábmejeddjiiguin, designejeddjiiguin, bagadalliiguin, neavttáriiguin ja juigiiguin leat mii ovdánahttán ođđa almmolaš dáidagiid Guovdageidnui ja maiddái ođđa buvttademiid.
Dáiddadálu 10 jagi ávvudeapmi joatká gitta 2025 rádjái ja áigumuš lea deavdit čájáhusarenaide ja lávddiid, dieváid ja váriid báikkálaččat, nationálalaččat ja internationálalaččat.
Váimmolaš bures boahtin ávvudeapmái!
Guovdageainnu áhkut Hilde Skancke Pedersen bokte. Govven: Johan Fredriksson
Rávnnjit Máret Ánne Sara bokte. Govven: Per Heimly
Guovdageainnu áhkut
Almmolaš dáidda ja visuála dáidda joavkočájáhusas
Hilde Skancke Pedersen ráhkadii 2021:s installašuvnna maid nammadii Áhkut, mas leat čieža gouache-njuohtama báhpiris. Dál lea ráhkadan olgoinstallašuvnna dáidagis.
Dáiddára installašuvdna gaskkusta gudnejahttima daidda nissoniidda geat guddet árbevieruid ja orrot Guovdageainnus ja muđui Sámis. Dain nanu nissoniin lea sierralágan historjá ja áibbas erenoamáš máhtut sámi eallinvuogis ja kultuvrras, ja leat stuora inspirašuvdnan iežaset návccaiguin, nággárvuođain ja áŋgirvuođain. Oallugat geavahit ain gávtti beaivválaččat, ja atnet searválaga sámi ja oarjemáilmmi biktasiid ja juolgesujiid. Dát nissonat seailluhit rahčama haga sámi árbevirolaš giehtaduoji.
Dáidda áhkuide lea lunddolaš atnit gávtti árgan, muhto sii sáhttet ovddastit maŋemuš buolvvaid geat dan dahket. Dáiddár oaidná dán installašuvnna kulturpolitihkalaš, historjjálaš ja feministtalaš ovdanbuktimin.
Skancke Pedersena ráhkadus lea nissoniid gudnejahttin, ja ii unnimusat sámenissoniid, geat leat doaibman dego liibman sámi servodagas, sihke bearrašis, golmmageardán barggus ruovttus, boazodoalus ja eará ámmátbarggus, ja politihkalaš doaimmain. Sii leat ferten deaivat eahpečielga struktuvrrain historjjálaš matriarkáhta ja machoservodaga gaskkas, ja sii leat birgehallan čađa garra dáruiduhttináiggi. Dalle go dáiddár ráhkadii originálainstallašuvnna, dáhtui son ahte ráhkadusas galggai leavvat liekkusvuohta, ovddasmoraš, giitevašvuohta, ráhkisvuohta, eallinoahppa ja humora, mii lea dat maid dáidda lea deaivan doppe gos lea čájehuvvon. Dál šaddá dáidda olámuttos buohkaide, birra jándora ja birra jagi.
Hilde Skancke Pedersen
Dorjon: Nasjonalmuseet, Nordnorsk kunstnersenter, Dáiddadállu ja RiddoDuottarMuseum.
Rávnnjit
Almmolaš dáidda ja visuála dáidda joavkočájáhusas
Dáidagis lea visuála hápmi Álttá-Guovdageainnu čázádagas, oktan kártaosiin Čávžžus jur buođu bajábealde. Lea juoga poehtalaš ja meditatiivvalaš johkarávnnjis mii čađat golgá - ja ealuin mat johtet nomádalaččat Sámi eanaviidodagain. Goappaš rávnnjit leat nana álgofámut jotkkolaš doaimmas. Dieinna lágiin leat maid muittuhussan eallimis ja historjjálaš leahkimis dakkár eanadagain, maid guovddáš dásiin atnet guorusin ja eai geavahuvvon. Lunddolaš oainnu mielde leat dát rávnnjáldagat álggolaš ja nohkameahttun resurssat, muhto nationála politihkalaš perspektiivvas orru leamen áibbas eará oaidnu.
Dáidagis eai geavahuvvo lunddolaččat gáhččan čoarvvit, muhto čorvošat dahje áksanat nugo gohčoduvvojit; čoarvepárat mat ain leat gitta ovdaskálžžus. Sara bargá dávjá lagašvuođain indiviidii/materiálii ja eallima/jápmima ektui. Dat vuhtto go gieđahallá obba čorvoša. Dat čielggasmahttá ahte juohke čoarvvuš duohtavuođas lea indiviida mii lea heakkahuhtton juogo árbevirolaš njuovvama bokte dahje lunddolaš jápmima bokte, ii ge industriijanjuovvama bokte mas stuorát elliin sahejit čorvviid vai bohccot čáhket njuovvanbiillaide. Čorvošat leat iešguđet sturrodagas, hámis ja ivnnis.
Čoarvvi vuđolaš čilgen ja dovdan lea erenoamáš dárkilis oassi boazosámi árbevirolašmáhtus. Boazosápmelaččat geat erenoamážit dovdet čorvviid ja geat ellet nu lahka iežaset bohccuid, dáidet vásihit dáidagis lagasvuođa, dovdduide čuohccin ja fágalaš árvvu. Olbmuide geain ii leat dát máhttu ja oktavuohta dáidá dáidda leat geaidnun ođđa máhttui sihke árbevirolaš, kultuvrralaš ja politihkalaš dásis, dadjá Sara ealu birra mii dál golggiida suohkanseainni mielde boazodoalloriikka váldoguovllus.
Máret Ánne Sara
Vuosttaš latnja/The first room Susanne hätta bokte. Govven: Johan Fredriksson
Máttaráhkku/Formother Hilde Skancke Pedersen bokte. Govven: Johan Fredriksson
Vuosttaš latnja/The first room
Grafihkka, bálsebáccit ja duoljeinstallašuvdna
Vuosttaš latnja / The first room lea álgofeminiina dimenšuvnnaid guorahallan sámi kultuvrras, mat earret eará guoskkahii fuola, liekkusvuođa, feminitehta, dálkkádaga ja kollektivismma. Dáiddár Susanne Hætta lea váikkuhuvvon sámi nissonipmiliin, oskkus ja govahallanmáilmmis. Ávdnasat náhkki, muorra ja láiri speadjalastet máŋga duhát jagi boares arkeologalaš keramihkkagávdnosiid ja báktedáidaga Sámis. Hætta háliida lahkonit sámi oskku nissonlaš árvvuid ja ipmiliid.
Fuolla: Tihttel čujuha goaŧu gokčevaš hámi, mii duođaid lea vuosttaš latnja maid olmmoš vásiha.
Liekkasvuohta: Árktalaš ja subárktalaš dálkkádatguovlluin gos álgoálbmogat orrot ja ellet, lea stuora dárbu lieggasii. Doarvái liekkasvuohta ja temperatuvrrat maid diehtá jagi áigodagain, leat eallineaktun lundui mas ja gos álgoálbmogat ellet. Nissonolbmot fuolahit ahte bearaš bissu liekkasin go barget biktasiiguin ja ávdnasiiguin viesu várás.
Feminitehta: Sisti ja náhkki leat hearkkes ávdnasat. Sámi árbevierus lea nahke-, siste- ja tekstiiladuodji, dipmaduodji leamaš nissonolbmuid duodji. Dáid ávdnasiid geavahemiin dáiddár gudnijahttá sámekultuvrra birgenčehppodaga.
Dálkkádat: Árktalaš álgoálbmogat dárbbašit dan dálkkádaga masa sii leat heivehan iežaset duháhiid jagiid čađa, dássedis jahkodatmolsašumiiguin. Náhkki lea ávnnas mii lea dahkan vejolažžan eallit Árktisis. Seammás vásihit sii dálkkádatrievdamiid mat váikkuhit sámi eallima dássededdui ja eallineavttut rivdet.
Kollektivisma: Kollektiiva metodat ja ideologiija leat nannoseappot Sámis go eanet indiviidavuđot majoritehtaservodagas. Dáiddára barggus dáidagiin, son ohcá boares dieđuid sihke olbmuin, girjjálašvuođas ja dutkamis.
Dorjon: Dáiddadállu, Sámi Dáiddačehpiid ja Girječálliid Buhtadusfoanda (SKFV) ja Bergensensenstiftelsen leat dorjon.
Susanne Hætta
Máttaráhkku
Seaidneinstallašuvdna
Artistta máttaráhkku váldui eatnistis gávcci jahkásažžan. Su eadni váldui gitta ja giddagassii maŋŋil go lei oassálastán Guovdageainnu stuimmiin. Gunhild adopterejuvvui muhtun bearrašii Dálbmeluktii, ja son massii iežas sápmelaš identitehta.
Hilde Skancke Pedersen
No. 92
Visuála dáidda
Dáiddár vállje čájehit guokte gova amas sámenissonis, symbolan nissoniidda nugo su máttar máttaráhkkui Kirsten Andersdatter Spein Pulkii. Govas oaidnit dušše nama Kirsten Andersdatter, mii lei dábálaš namma Finnmárkkus dalle. Kirsten Andersdatter Spein Pulk elii dan áiggi go ránskkálaš greavva Roland Bonaparte mátkkoštii Sámis govvideddjiin guhte govvidii sámi olbmuid.
Hilde Skancke Pedersen
Bajás
Objeakta
Artista háliida juohkit optimismma dáinna bargguin, mas lea vuolgga sámi duojis, geavahuvvon gákteosiin, láđđi ja hearvabáttit, mat lea gissojuvvon Sámi árbevirolaš ráidalasa birra.
Hilde Skancke Pedersen
Guoddi
Čájálmas ja visuálalaš dáiddačájáhus
Guoddi prošeakta ovddasta áidnalunddot dáiddalaš performánssa mas dánsun ja musihkka leat hábmejuvvon avantgarde duoji ovdanbuktima vuođul. Dát oasit, mat leat čiekŋalit čadnon sámi duodjeárbevirrui, sirdásit nana geahččaladdi ovdanbuktinhámiid guvlui. "Guoddi", davvisámegiela sátni mii mearkkaša muhtin gii guoddá, šaddá dán oktavuođas metafora dánsejeddjiid rollii. Sii guddet rumašosiid mat leat symbolan rámisvuhtii ja nanusvuhtii, muhto maiddái noađi ja deattu mii sáhttá čuovvut eamiálbmotkultuvrra guoddima. Guoddi lea nappo guovddáš oassi dán performánssas, kultuvrralaš identitehta ja historjjá guoddi.
Hábmejeaddji ja duojár Ann-Sofie Kallok, dánsárat Ánna-Katri Helander ja Sebastian Björkman ja šuokŋadahkki Anthony Hætta kreatiivvalaš ovttasbarggu bokte iskojuvvo ođđa ja gelddolaš dáiddalaš eanadat, mas rumašosiid oasit eai dušše váikkut, muhto mearridit eará dáiddahámiid guvlui. Šuokŋadahkki ja dánsejeaddjit geavahit inspirašuvnna elemeanttaid albmoneamis, lihkadeamis ja temperamenttas.
Loahppabuktosis ovttastahttojuvvo musihkka ja dánsa dainna lágiin ahte avantgardisttalaš oasit loktejuvvojit fámolaš, hástaleaddji ja máŋggadimenšunála performánsan. Čájálmas ii leat dušše dánsun, muhto symbiosa dáiddalaš šlájain mat ovttas dahket erenoamáš ja muitin veara vásáhusa.
Visuála dáidda: Ann-Sofie Kallok
Šuokŋadahkki: Anthoni Hætta
Dánsejeaddjit ja koreografiija: Ánna-Katri Helander og Sebastian Björkman
Kostyma: Ann-Sofie Kallok
Vuoidan ja vuovttat: Ina M. Tretnes
Jietna ja čuovga: Tuupa Records Oy
Guoddi čájálmasas. Govven: Anne Katja Gaup
Suoidnekaboom čájálmasas. Govven: Elle Norvang
Jietnavuoiŋŋat konsearttas. Govven: Johan Mathis Gaup
Suoidnekaboom
Performance čájálmas ja visuálalaš čájáhus
Suoidnekaboomas deaivvadit bohccočoavjjit ja gámasuoinnit lávdedáidagiin ja ealli rupmašiiguin. Ráhkadus guorahallá fysalaš ávdnasiid, ávdnasiid iešvuođalaš vejolašvuođaid ektui ja kultuvrralaš geavaheami ja konteavstta ektui.
Maŋŋá bovdejumi ráhkadit ođđa dáiddadahkosiid Dáiddadálu 10 jagi ávvudeapmái, lea Maret Anne Sara bovden lávdedáiddáriid Anitta Katriina Suikkari ja Anja Saiva Bongo Bjørnstad, Alexandra Wingate ja Li Taiga muitalit ja dulkot muhtun oasi dain fysalaš materiálain ja dáidagiin maiguin Sara lea bargan maŋemus jagiid, erenoamážit temáhtalaš oktavuođain "Pile o'Sápmi" ja dáiddadahkosa ráidduin Venezia Biennalenii 2022. "Suoidnekaboom" lea dáiddadagus mas ovttaskas dáiddalašvuohta ja iešguđet dáiddafágalaš suorggit, vásáhusat ja gelbbolašvuohta, deaivvadit friddjan. Joavku lea bargan lahkalaga badjel 2 jagi, sihke fysalaš bargobájiin ja ságastallamiin, ádden dihtii maid visuála dáidda ja ávdnasat mearkkašit lávdedáidaga ektui ja midjiide kollektiivvalaččat.
Das lea ilbman lávdedáidda mii guorahallá eksistensiála ceavzilvuođa deattu vuolde. Mo váikkuha guhkesáigge deaddu kompleaksa siskkáldas eanadahkii, iežas ja earáid ektui? Man muddui siskkáldas eallin eallá dássálaga olgguldas eallimiin, ja maid dat dahká olbmuide, gaskavuođaide ja servodahkii? Ráhkadus bidjá guovddážii deaŧalaš digaštallamiid mat čatnasit duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna bargui, man vuođđun leat sápmelaččaid garra dáruiduhttin, ja mekanismat mat ain leat jođus Sámis odne. Go smávva servodagažat dávjá vuođđuduvvet sorjavašvuođaoktavuođaide sihke materiálalaš ja eahpeávnnaslaš oktavuođain, seammás go materiálalaš árvvut ja gaskavuođat gilvalit ovttaskas olbmuid ávnnaslaš ceavzimiin.
Visuála dáidda ja dáiddalaš jođiheaddji: Máret Ánne Sara
Lihkadeaddji ávdnasat: Anja Saiva Bongo Bjørnstad, Anitta Katriina Suikkari, Li Taiga, Alexandra Wingate ja Anna-Katri Helander.
Lávddi alde: Anja Saiva Bongo Bjørnstad, Anitta Katriina Suikkari ja Li Taiga
Koreografiija: Alexandra Wingate
Assisteantta visuála dáidda: Li Taiga
Giitu Beaivváš Sámi Nationálateáhterii, ja Ole Tomas Nilut, Jan Cato Nilut ja Olav Johan Eira teknihkalaš veahki ovddas.
Dorjon: Dáiddadállu, Dáiddafoanda, Kulturdirektoráhtta ja Davvi guovddáža lávdedáidda leat dorjon.
Jietnavuoiŋŋat
Konsearta
Jietna vuoiŋŋat čuojaheaddji Bernt Mikkel Haglund ja juoigi ja neavttár Ingá Márjá Sarre hábmeba áidnalunddot musihkalaš vásáhusa ođđa luđiid ja ođđaáigásaš musihka ovttastumiin, mas leat ritmmalaš dánsuma elemeanttat. Ja geahččaleaddji jietnageavaheapmi lea vuođđuduvvon luonddujienain ja essensiála elemeanttain.
Artisttat Bernt Mikkel Haglund ja Ingá Márjá Sarre. Dánsejeaddji ja koreográfa: Marit Shirin Carolasdotter Vuoidan ja vuovttat: Ina M. Tretnes Duojárat: Hilly Sarre ja Gunn Hansen Pulk
Dorjon: Sámi Dáiddafoanda ja Dáiddadállu leat dorjon.
