Davvisámegiella

Dáiddadálu árvvut ja vuođđojurdagat

Sámi jurddašanvuohki lea vuođđun buot Dáiddadálu doaimmaide. Mii deattuhit holisttalaš jurddašeami, rabasvuođa ja oktiigullevašvuođa gaskkaneamet. Dáiddadállu lea oadjebas, duostil, árvvas, rehálaš, berošteaddji ja ovdavázzi.

Kred Johan Fredriksson och Ann Sofie Kallok 1
Untitled 1 photo Susanne Haetta 1800x1200

Mii bargat sámi dáidagiid ja dáiddáriid ovddidemiin ja čalmmustahttimiin. Min vuođđu ja vuolggasadji lea Sámis. Mii eallit, bargat ja ovdánit vuođđoprinsihpain ahte min bargu ovdánahttá ja áimmahuššá dearvvaš ja ealli Sámi. Dat mielddisbuktá ahte min mihtut leat joksat vuoiggalašvuođa, bistevaš ja guoddevaš ovdáneami iežamet ásahusa ja doaimmaideamet bokte. Vuoiggalašvuohta, dearvvašvuohta, bistevašvuohta ja ceavzilvuohta lea juoga mii guoská sihke olbmuide, elliide, lundui, gillii, kultuvrii ja ealáhusaide min servodagas. Mii vuhtiiváldit ahte guoddevaš jurddašeapmi lea vuođđun sámi árbevirolaš eallinvuohkái ja máilmmigovvii, ja danne leat sámi árvvut lunddolaš vuolggasadjin ja vuođđun maiddái min ásahussii ja min doaimmaide.

Sámi biras, sámi servodat ja álbmot leat unnitlogus ja dávjá garra deattu vuolde olggobealde beroštumiid geažil. Sámi politihkalaš fápmu lea sakka ráddjejuvvon. Boađusin das lea ahte dáiddárat dávjá barget losses ja váttes fáttáiguin, ulbmiliin ahte čalmmustahttit ja hástalit status quo.

Mii háliidit láhčit dili gievrras dáiddáriidda, ja rabas ja oadjebas birrasa sidjiide, vai sii nákcejit siridt rájiid. Olmmošlašvuohta ja gulahallan leat guovddáš árvvut Dáiddadálus. Gulahallan gusto visot eallimii, sihke fysalaš ja vuoiŋŋalaš ipmárdusas.