Davvisámegiella

LW22365 copy

Mari Boine

  • 1956
  • Artista
  • Kárášjohka
Article topimage Mari Boine NTB w0jfo0uz M g

Oahpásmuva Mari Boinii dán filmmaža bokte.

Badjel 30 jagi leat golihan dan rájes go Mari Boine sihkastii musihkkaráhkisteddjiid miehtá máilmmi gávvut. Vuohččan iežas hirpmahuhtti soloálbumiin Gula Gula, mii riikkaidgaskasaččat almmuhuvvui Peter Gabriela beakkán RealWorld bokte, ja de – seamma jagi – su ovttasbargguin Roger Ludvigseniin One World One Voice áhpásmahtti videobihtážiin, maid Rupert Hines lei buvttadan.

Iešlágan jienainis lea Mari Boine ovttas Ludvigseniin, šuokŋadahkkiin ja buvttadeddjiin guhte hálddaša ollu čuojanasaid, joatkkán leat dehálaš kreatiiva fápmun ođđa sámi bárrui ja artistabulvii. Ludvigsen lei 1970-logus oassin Ivnniguin-joavkkus, vuosttaš rockejoavkkus mii lávllui sámegillii.

Gula Gula ovddas, mas lei 30 jagi ávvudeapmi 2020:s, oaččui Mari vuosttaža iežas njealji Spellemann-bálkkašumis (lávejit dadjat dan Norgga Grammy Awardan). Oaččui maiddái davviriikkalaš ráđi musihkkabálkkašumi ja Norgga dáiddaráđi ávvobálkkašumi. Jagis 2009 attii Gonagaslaš Hoavva Mari alimus ánssu maid siviila olmmoš Norggas sáhttá oažžut, namalassii St.Olava ortnega 1. luohká riddár-árvomearkka, girjás dáiddalaš barggus ovddas.

Álggu rájes juo lea Mari leamaš okta eanemus rabas ja deháleamos sámekultuvrra ovddasteddjiin. Artistan ja aktivistan lea son gillilit bargan sámi eamiálbmotkultuvrra dohkkeheami ja gáhttema ovddas, ja nu movttiidahttán nuorat buolvvaid čevllohallat sin erenoamáš ruohttasiin. Vaikko Mari guorpmis losimus lea su iežas musihkkaárbi (risttalaš lestadianalaš sálbmalávlun, sámi juoigan ja norgga álbmotmusihkka), de goitge čehpet sehkke daid osiid ođđamállet jazz-, rock- ja pop-musihkkaelemeanttaiguin.

Odne adnojuvvo Mari Boine duohta erenoamáš artistan gean bálggis lea dolvon su almmuhit eanet go nuppelohkái hui árvvusadnon soloálbuma, ja ovttasbargguide beakkán norgalaš jazzmusihkkariiguin nugo Jan Garbarekiin ja Bugge Wesseltoftiin.

Maŋemus jagiid lea Mari Boine maiddái ovttasbargan jietnageaiduin, trumpehta- ja njurggončuojaheddjiin Ole J. Myklebustiin. Lassin leat soločuojaheaddji lea OIe maiddái leamaš veahkkebuvttadeaddjin Mari Boinii moanat almmuhemiin.

Mari lea moadde jagi dál stađđilit bargan all-star joavkkuin. Son lea dál studios bargame ođđa álbumiinnis man buvttadeaddjin lea Svein Schultz, guhte guhká lea leamaš su “partner in crime”. Schultza (bássa, šuokŋadahkki ja buvttadeaddji) ja Mari ovttasbargu vatná live ovdanbuktimiid rájes, nugo jagis 2022 Nobel ráfikonsearta Oslos, Norggas, gitta báddemiidda ja filbmašuoŋaide. Jagis 2008 hábmiiga musihka “Kautokeino-opprøret” filbmii, mas Nils Gaup lei bagadallin. Filmma vuođđun ledje duohta stuimmit mat ledje Guovdageainnus, Norggas. Logi jagi maŋŋel, 2018:s, ovttas Harry de Witiin, leigga soai searvvis čállime musihka “The Miracle of the Little Prince” filbmii.

Article topimage Mari Boine NTB w0jfo0uz M g

Eará guhkitáigge bargoguoibmi Mari Boines lea leamašan Georg Buljo (gitára), guhte lea bargan Mariin 2004 rájes, leamaš searvvis ollu Mari dehálaš bargguin ja turneain. Ovttas ráhkadeigga ovtta Mari Boine klassihkalaš lávlagiin, Vuoi Vuoi mu. Gunnar Augland (rumbbut) lea eará dehálaš lahttu joavkkus ja lea maiddái leamaš ollu turneain Mari Boiniin Eurohpás, riikkain nugo Lulli-Afrihkás, Kiinnás, Aotearoas, Austrálias ja miehtá Lulli-Amerihká. Su noaidelágan rumbbodearpan lea maiddái leamaš veahkkin duddjome mihtilmasvuođa Mari Boine jietnagovvii.  

Dát rámálmas musihkarčoahkkádus lei turneas Amerihkás 2019:s, ovttas Benjamin Mörkiin (keyboard). Turnea maŋemus konsearta lei mystihkalaš Red Rocks Mountainsis, Colorados.

Mari ovttohii ovdána, rievdá, ođasmuvvá, ja duostá. Artista guhte oide friddjavuođa ja seamma vuoigatvuođaid buohkaide, artista guhte berošta eatnamis – eatnisteamet, ja boahtteáiggi mánáin. Artista, ja maiddái olmmoš.   

Dá lea Mari Boine, dat mii dahká su luonddu, dat mii lea su ađđamis. 

→ https://www.mariboine.no